25 kaunima Eesti raamatu konkursi eesmärgiks on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine. 1956. aastal alguse saanud ja vahepeal vaibunud konkursi traditsiooni elustasid 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.
25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2020
Viiruseaasta ei mõjunud kohalikule raamatukujundusele sugugi traagiliselt. Digimaailma kiuste elab paberraamat endiselt edasi ja võiks öelda, et ta tervis on meie maakamaral järjest parem. Seekordsele konkursile esitati 145 raamatut 87 kirjastuselt, mis on tervelt kaheksa võrra enam kui mullu. Samuti on rõõm tõdeda, et kujunduste tase jätkab selget kasvutrendi. Kogemustega žüriiliikmena oskan öelda, et on olnud aastaid, kus 10–15 kauni valimine on möödunud üksmeelselt, misjärel on alanud tingimine, mida veel nomineerida. Sel korral pidi hoopis hoolikalt vaagima, mida valikust välja jätta, sest kandidaate jagus.
Raskusaste ja ka vastavalt kaunidus on teoste kaupa loomulikult erinev. Värvipiltidega mahukat kunstialbumit või kenade illustratsioonidega lastekat oleks justkui lihtsam ilusaks kujundada kui vaid teksti sisaldavat juturaamatut. Siiski on kohalikul konkursil kehtestatud kategooriad – aime-, ilu-, õppe- ja lastekirjandus, kunst ja sari. Tähtis žürii pidas neist kõiki oma kiitustega meeles – et valikus oleks nii pidulikke albumeid, hästi loetavaid mustvalgeid juturaamatuid kui ka taibukate trükitehniliste lahendustega populaarteaduslikke teoseid. Kuivõrd kohalik edetabel konkureerib ka maailma kauneimate raamatute valimisel Leipzigis, sai mõeldud ühtlasi perspektiivis, et meie valik oleks relevantne ka üleilmses kontekstis.
Iga raamat on pisut oma kujundaja nägu. Kes on rohkem harjutanud, sel tuleb ka järjest paremini välja. Tiitlipööretel kohtasime palju tuttavaid nimesid. Siiski lisandub vilunud kujundusmeistritele igal aastal uusi värske käekirjaga kujundajaid.
Silma jäi, et trükimaterjalide valik on muutumas järjest teadlikumaks. Enam pole haruldus, et raamatus kasutatakse kaht või enamat sisupaberit. Mis on mõnus lugemiseks, ei pruugi olla hea piltide värvigamma edastamiseks. Üle on saadud ka lamineeritud kõvadest kaantest. Juba ilmuvad mahukad kunstialbumidki pehmete kaante või lahtise seljaga.
Kaunis raamat vormub paljudest detailidest. Sisukirjade valik, lehekülje proportsioonid, paber(id), pilditöötlus, trükimaterjalid ja köide. Ühel inimesel võib olla keeruline seda kõike hallata. Järjest rohkem tehakse koostööd ja jagatakse ülesandeid.
Kas meil on raamatukujunduses trende – seda on seestpoolt hinnates veidi raske kommenteerida. Siiski on väljamaa kolleegid, kadedusenoot hääles, nentinud, et Eesti raamatute kujundustase on hea ja tõsiseltvõetav. Me pole veel päris Saksamaa või Hollandi mõõtu, aga juba suhteliselt lähedal. Kindlasti väärivad esiletõstmist meie kaanekujundused, mis on üldpildina maitsekad, kõnetavad ja avavad temaatikat.
Mart Anderson
žürii esimees
KONKURSI 25 KAUNEIMAT RAAMATUT 2020 ŽÜRII
Mart Anderson,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Tiina Kaalep,
Eesti Kirjastuste Liit
Kadi Kiipus,
Eesti Rahvusraamatukogu
Karel Korp,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Arvo Pihl,
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Agnes Ratas,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Endla Toots,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2020
Kas inimkonna jaoks eriliseks kujunenud maagilise aastanumbriga 2020 kajastus kuidagi Eesti lasteraamatus? Otseselt tõenäoliselt mitte. Ehk on aasta liig lühike ajavahemik, et tekstides ilmutaks end pandeemia ning sellega seotud pained. Igatahes võib nentida, et lasteraamatuid trükitakse samas suurusjärgus kui paaril eelneval aastal ning suundumused, trendid ja kunstnikudki suuresti samad. Taseme üle pole põhjust kurta, selle kinnituseks on arvukad näitused laias maailmas. Meele teeb rõõmsaks asjaolu, et iga aastaga ilmub konkursile järjest vähem trükiseid, mis eiravad elementaarseid kujundusprintsiipe. Ehkki siinkirjutaja ei alahinda vähimalgi määral kujunduse olulisust, on selge, et ühes lasteraamatus on kesksel kohal pilt. Et olla pisut konkreetsem, võiks üritada Eesti raamatuillustratsiooni kuidagi grupeerida. Subjektiivne jaotus võiks välja näha selline:
• Traditsiooniline, suuresti akvarellile toetuv laad.
• Nooruslikum, groteski kalduv ning klassikalisi joonistusvõtteid trotsiv lähenemine.
• Tundlik ning rafineeritud detailikäsitlusega vabagraafikast arenenud stiil.
• Maskuliinsem stilistiliselt kirju, väheste meeskunstnike loodav.
Sel aastal peatus pilk ka mitmel globaalset problemaatikat või eksistentsiaalseid küsimusi käsitleval lasteraamatul, mis olid põnevalt illustreeritud ning veenvalt kujundatud. Autoriteks noorema põlvkonna raamatukunstnikud. Kui nüüd pilku väheke teravdada, torkab silma üks tendents. Napilt on esindatud 30-aastaste ning täielikult puudu 20-aastaste põlvkond. Kas sellel generatsioonil puudub huvi paberraamatu vastu? Ei usu! Raamatupoodidest leiab mitu noorte illustraatorite kataloogi. Küllap on asi siiski võimaluste defitsiidis. Näib, et keskmine kirjastaja on üsna alalhoidlik ning riskiarg. Mõistagi on lihtne toimetada harjumuspäraste kunstnikega, tööprotsessi sujuvus on garanteeritud ning tarbijagi tuttava pildikeelega harjunud. Äriühingu seisukohast on see igati põhjendatud tegutsemismudel. Raamatuillustratsiooni arengut selline mugavus muidugi ei soosi. Loodetavasti leiavad kirjanik ja kirjastaja tulevikus üles ka need noored illustraatorid, kes seni pole pildile pääsenud ja kes lisaksid Eesti raamatuillustratsiooni uut energiat. Lõpetuseks parafraseeriks mullu populaarseks saanud lööklauset: püsigem loomingulised!
Urmas Viik
žürii esimees
KONKURSI 5 KAUNEIMAT LASTERAAMATUT 2020 ŽÜRII
Kadi Kiipus,
Eesti Rahvusraamatukogu
Kadi Kurema,
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Anne Linnamägi,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Jüri Mildeberg,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Viive Noor,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Annika Reiljan,
Eesti Kirjastuste Liit
Liis Sein,
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kertu Sillaste,
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Urmas Viik,
Eesti Kunstnike Liit