Liigu edasi põhisisu juurde
Left side

ERIPREEMIAD      ___________________      KONKURSIST

Sissejuhatus

25 kaunima Eesti raamatu konkursi eesmärgiks on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine. 1956. aastal alguse saanud ja vahepeal vaibunud konkursi traditsiooni elustasid 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.

Vasak poolne tekst

25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2019

 

Ei, kakluseks siiski ei läinud, pisaraid ei valatud. Ent tihket arutelu esines žürii töös sel aastal küllaga. Sest puhta matemaatikaga ilu ritta ei saa – ei piisa 25 kauneima raamatu sõõlamiseks laekunud 134 teaviku hulgast vaid punktide mehaanilisest kokkulöömisest –, see lõikaks äärmused ja hullused, jätaks pjedestaali kenale keskmisele. Arutelude käigus vahetus algse valiku seas lausa viis raamatut, s.t 1/5 kogu reast! Mis näitab kõrget keskmist taset ja raske südamega langetatud otsuseid – kauneid raamatuid oli ju enam, teadagi. 

Kas konkursile esitatud 134 raamatut 86 kirjastajalt on palju või vähe? Tõsi, üldarv on natuke väiksem kui paaril-kolmel varasemal aastal, kirjastusi ja kirjastajaid samas, ootuspäraselt muu-tuvale turule ja arenevale tehnikale, rohkem kui kunagi varem. Ja teades, et tegelikult ei ilmunud möödunud aastal teavikuid vähem kui varasematel aastatel, vaid pigem rohkem, näitab see eelkõige enesekriitika kasvu. 

Millised olid siis hoovused ja tuuled kirjastamises ja kujunduses aastal 2019? Esimene tõdemus: digirevolutsioon jäi ka sel aastal tulemata. Tarbekirjandus, käsi- ja sõnaraamatutega eesotsas, on jätkuvalt kolimas paralleeluniversumisse, aga paberist füüsiline raamat ruulib endiselt ilukirjanduse, kunstialbumite ning muu ajatuma ja pidulikuma puhul. Nimetuste arv kasvab, tiraažid vastavalt vähenevad, kaart hargneb igas ilmakaares, pisi- ja isekirjastusi tekib ja kaob sealt nagu käsitööõlle marke. Ja see kõik pole ei hea ega halb, see on lihtsalt aeg, mida elame. 

Mängu on tulnud uusi põnevaid materjale ja tehnikaid, hägustunud piir klassikalise ja modernistliku vahel, amöbiseerunud tõekspidamised ja kaanonid. Noorematel tegijatel puudub hirm ja/või jälestus nõuka-retro ja üleminekuaja-retro suhtes. Aga ka klassikaline lähenemine, kuldlõige ja korraliku kinderstubega vanem põlvkond pole kuhugi kadunud. 

Näha on robustse käekirja tõusu, uus-naiivsust ja tahtlikku reeglite eiramist. Ent erinevalt viie-kuue aasta tagusest ajast, kui need trendid siia jõudma hakkasid, tuleb tunnustada, et reegleid rikutakse teadlikumalt, neid tundes ja tunnetades, saades tulemuseks küll käredamaid kujundusi, kuid siiski kujundusi, mitte sula kujundamatust. Ja viimaks ometi on hakatud lasteraamatuid laste jaoks laduma loetavas, mitte lapsikus või viguris kirjas. 

Aasta 2019 kauneimate valik sai vaatamist ja lugemist väärt, kirev parimas mõttes, žanriliselt oodatust tasakaalustatum. Ei rääkinud siin vaid raha, grammkaal ja klants, kõnetas ka õhuke, napp ja nutikas. Oli hea aasta, vähemasti raamatusaagi korjajale.  

 

Asko Künnap
žürii esimees 

25 Kauneima raamatu žürii

KONKURSI 25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2019 ŽÜRII

Viktor Gurov, 
Eesti Rahvusraamatukogu  

Maris Kaskmann, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit  

Katrin Kliimask, 
Eesti Kirjastuste Liit 

Asko Künnap, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit  

Tiina Sildre, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit  

Maarika Solovjov, 
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit  

Endla Toots, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit 

Parem poolne tekst

5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2019

 

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi algatanud Eesti Kujundusgraafikute Liidu kõrval võtavad žürii tööst osa esindajad Eesti Vabagraafikute Ühendusest, Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Eesti Kirjastuste Liidust ja Eesti Rahvusraamatukogust. 

2019. aastal ilmunud lasteraamatutest esitati konkursile 43 tööd 21 kirjastuselt/kirjastajalt. 

Ilusaid lasteraamatuid ilmub palju, see teeb head meelt. On ju noore lugeja maitsemeele üheks kujundajaks pildid, lemmikraamatuid vaadatakse ja loetakse mitmeid kordi. Nutiajastul on visuaalne kirjaoskus üha olulisem, samuti oskus valida sobivat kirjatüüpi ja kõik kenaks tervikuks kokku panna. Hea raamat õpetab eeskujuga. 

Põhiliselt olidki esitatud ilusad, hästi kujundatud raamatud, suuri üllatusi polnud. Küllap oli pilt paljudele tuttav, ise astun tihti raamatupoe lastekirjanduse osakonnast läbi. Head illustraatorid teevad tihti mitu raamatut aastas ja nende stiil palju ei muutu. Kas peakski? Sellest oli ka juttu, hästi ja südamega tehtud raamat on ikka ilus, mis siis, et samasuguse sooja naeratusega veidi teistsugune tegelane on varem mõnes teises teoses tegutsenud. Võlu sellest ei vähene. Omanäolisi tegijaid on illustraatorite hulgas üksjagu, uusi palju juurde ei tule ja võib-olla ei mahugi. 

Konkursile esitatud raamatute arv püsib läbi aastate enam-vähem sama. Peab olema väga hea, et silma paista. Üks uus tulija end viie hulka seekord siiski murdis. 

Mõnda raamatut, mida eelmisest aastast tean ja mis on hea kujundusega meelde jäänud, konkursiraamatute laualt kahjuks ei leidnud. Samas ei tea, kas nad teiste žüriiliikmete lemmikute hulka oleksid kuulunud, valikut oleksid aga rikastanud kindlasti.  

Žürii oli otsustes üsna ühte meelt. Nagu alati, on valik valijate nägu. Et ilusaid raamatuid oli palju ja otsus alati subjektiivne, siis kõik kaunid raamatud siia nimekirja ei jõua ega mahu. 

 

Anu Kalm  
žürii esimees

5 Kauneima raamatu žürii

KONKURSI 5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2019 ŽÜRII

Viktor Gurov, 
Eesti Rahvusraamatukogu 

Anu Kalm, 
Eesti Vabagraafikute Ühendus 

Liis Karu, 
Eesti Kirjastuste Liit 

Anneli Kengsepp, 
Eesti Lastekirjanduse Keskus 

Anne Linnamägi, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit 

Piret Niinepuu-Kiik, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit 

Priit Rea, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit 

Tiina Mariam Reinsalu, 
Eesti Vabagraafikute Ühendus 

Maarja Vannas, 
Eesti Kujundusgraafikute Liit